Kõik mida peaksid käibemaksust teadma (+infograafik)

Hakates uurima lähemalt käibemaksu kohta tundus, et see on küll ainult raamatupidajate pärusmaa. Mida kõike peaks teadma ja meeles pidama. Kas ka sulle tundub nii? Läksin uurima, et mis kõik käibemaksuga seondub ja mida ettevõtjad kindlasti teadma peaksid.

Selle asemel, et lastelt jäätist ära sööma hakata läheme ja uurime, mis see käibemaks on ning mis mõisted ja kohustused sellega seonduvad.

Kui hakkasin uurima, mis kõik käibemaksuga seondub, siis sain kiiresti aru, et tegemist on väga pika nimekirjaga. Sellest ma ennast heidutada ei lasknud. Mis see käibemaks üldse on ja mida üks ettevõtja peaks selle kohta teadma? Kes peavad ja kes ei pea käibemaksu maksma ja miks see nii on? Millal peaks registreeruma käibemaksukohustuslaseks ja kuidas seda üldse teha?

Need pole veel kõik küsimused, mida teemat uurides kohtasin. Edasi uurisin veidi täpsemate mõistete kohta, nagu näiteks piiriülene käibemaks ja ühendusesisene käibemaks. Lisaks mis on käibemaksudeklaratsioon? Millal ja kes seda esitama peavad? Käibemaksutagastus? Kes seda saavad ja kuidas? Nagu näed on artiklis tulemas palju infot ja mõistete lahtiseletusi. Kui aga tunned, et miski on puudu või puudulik, siis võta minuga kindlasti ühendust.

Mis on käibemaks?

Arvan, et alustuseks oleks hea teada mis asi see käibemaks üldse on. Siinkohal räägime Eesti käibemaksust, sest selle määrad ja funktsioonid võivad erinevates riikides erineda (kui soovid, et uurin mingi teatud riigi käibemaksu kohta, siis anna mulle sellest teada).

Käibemaks on Eestis riiklik maks, seda kogub Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA), see on Eestis 20% (erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 9%) ja seda kõike reguleerib Käibemaksuseadus. Selle 20%-ga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid tooteid ja teenuseid, kauba importi väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest ning teenuste saamist välisriigi ettevõtjatelt. Aga mis on käibemaksumäärad teistes Euroopa Liidu riikides?

Käibemaksul on ka teine nimi – lisandunud väärtuse maks

Lisandunud väärtuse maksuks nimetatakse käibemaksu seepärast, et kuigi ettevõte peab müügihinnale käibemaksu lisama, siis saab ta sama kauba sisseostul tasutud käibemaksu tagasi küsida. Kuidas?

Seega tasub peaaegu alati lõpptarbija käibemaksu, kuid kui ettevõte ei oleks registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei ole tal õigus käibemaksu kliendilt küsida ning tegemist oleks ettevõtte kuluga.

Kes peavad käibemaksu maksma?

Nagu eelnevalt välja selgitasime, on käibemaks lõpptarbija kohustus. Kes on millal lõpptarbija? Lisaks mis siis kui ettevõte on või ei ole käibemaksukohustuslane?

Ettevõtluses puudutab käibemaksu maksmise kohustus EMTA-le ainult ettevõtteid, kes on end käibemaksukohustuslaseks registreerinud (jätka lugemist kui soovid teada kuidas ja millal peaks end käibemaksukohustuslaseks registreerima). Seega kui ettevõte on käibemaksukohustuslane on tal kohustuslik lisada enda arvetele käibemaks ning selle tasub lõpptarbija, olgu selleks teine ettevõte või füüsiline isik.

Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, tuleb igakuiselt esitada nii TSD kui ka KMD, seda isegi siis kui tegevust ei toimu, palka ei maksa ja arveid ei esita. Mõlemad deklaratsioonid tuleb sel juhul esitada 0 summaga.

KMD esitamise tähtaeg on iga kuu 20. kuupäev Deklareeritakse eelmise kuu müük ehk käive, müügikäibemaks, ostuarvetelt tasutud käibemaks ning tasumisele/tagastamisele kuuluv käibemaks, mille arvutab programm ise. Täita tuleb ka käibemaksu informatiivsed lisad INF A ja INF B, juhul kui on müüdud või ostetud ühe kliendi/hankija lõikes alates 1000 eurot ja rohkem. INF lisadel ei pea kajastama isikustamata oste ja müüke, nt bensiinitsekid, millel puudub ostja nimi ja müügid eraisikutele.

FIE käibemaks. Millal FIE peab maksma käibemaksu, ja millal mitte?

Olgu alustuseks kohe öeldud, et juhul kui FIE peab tasuma käibemaksu, on tema käibemaksumäärad samad kui äriühingul ehk vastavalt 20%, 9% ja 0%.

FIE-na pead käibemaksu tasuma juhul, kui oled registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Sarnaselt äriühingutega tekib registreerimiskohustus siis, kui käive ületab 40 000 eurot aastas.

Kui pead FIE-na kassapõhist raamatupidamist, on sul õigus pidada ka kassapõhist käibemaksuarvestust, kuid sellest tuleb maksu- ja tolliametile käibemaksukohustuslaseks registreerimisel teada anda.

FIE maksab käibemaksu juhul, kui ta on Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreeritud (omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).

Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIE-l, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks).

Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Millal registreerida käibemaksukohuslaseks?

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult. Käibemaksukohustuslasena registreerimise eelduseks on ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine Eestis. EMTA-l on õigus nõuda lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui tekib küsimus kas tegeled ettevõtlusega või ei.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib alates päevast, mil sinu tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada EMTA-le registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Käibemaksu arvestuse piirmäära hulka arvatakse:

• kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti;
• teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti;
• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti.

Käibemaksu arvestuse piirmäära hulka ei arvata:

• põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist;
• Eesti isikule teostatavat kaugmüüki. Olukord, mil teise liikmesriigi maksukohustuslane teeb Eesti inimesele Eestis kaugmüüki (postimüük, e-pood).
• kauba soetamist või teenuse saamist, mille puhul peab kauba soetaja või teenuse saaja Eestis maksma käibemaksu;
• kui firma kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive.

Kui sul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või sinu maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Miks olla või mitte olla käibemaksukohustuslane?

Kui oled käibemaksukohustuslane, siis pead teadma:

• Kuidas sinu müüki käibemaksu mõistes liigitatakse
• Millised on täiendavad kohustused käibemaksukohustuslasele
• Millistelt ostuarvetelt sa käibemaksu tagasi saad küsida

Kui sa ostad teenust või toodet teiselt käibemaksukohustuslaselt, siis on sul õigus teha tasaarveldust müügi- ja ostukäibemaksu vahel. Kui oled maksnud rohkem ostukäibemaksu on sul õigus see EMTA-lt tagasi nõuda.

Käibemaksukohustuslane ei ole kasulik olla siis, kui su kulud on madalad või klientideks on eraisikud, kes käibemaksu tagasi ei saa.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine tähendab aga seda, et pead igakuuliselt pidama käibemaksuarvestust ja esitama KMD iga kuu 20. Kuupäevaks (või hiljemalt esimeseks tööpäevaks pärast seda, kui tähtpäev langeb nädalavahetusele). Kui sa just ise sellega tegeleda ei soovi, siis tähendab see tõenäoliselt suuremaid kulusid raamatupidamises.

Millal registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena?

Kui ostab üle 10 000 euro eest aastas kaupa teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või saad teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (piirmäära ei ole), siis pead end registreerima piiratud käibemaksukohustuslaseks. Sinna alla kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes soetavad kaupa ja teenuseid ettevõtluse tarbeks. Infot sellest, millal registreerida piiratud käibemaksukohustuslaseks, saad lähemalt lugeda siit.

Kuidas registreerida käibemaksukohustuslaseks?

Nagu ka juba eelnevalt mainisin, siis maksukohustuslasena registreerimiseks pead esitama avalduse kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise päevast. Sind registreeritakse maksukohustuslasena viie tööpäeva jooksul alates avalduse või ettevõtlust tõendavate lisadokumentide saamist.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus ei sõltu sinu või sinu ettevõtte juriidilisest vormist. Ka MTÜd, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ka kohalikud omavalitsusüksused peavad end käibemaksukohustuse tekkimisel registreerima kohustuslaseks.

Logi sisse Maksu- ja Tolliameti lehele www.emta.ee. Avalduse esitamiseks volitatud isikuna vali „Registrid“, sealt edasi „Käibemaksukohustuslaste register“, edasi „Uus avaldus“ ning viimaks „Käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus“.

Seejärel täida avaldus, mis peab olema:

• esitatud käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse vormil;
• esitatud ettevõtte seadusliku esindaja, volitatud isiku või notari poolt;
• digitaalselt allkirjastatud;
• täidetud eesti keeles.

Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates kaasnevad ka kohustused:

• müüdavale kaubale või teenusele tuleb lisada käibemaks;
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma;
• tasuma käibemaksu;
• säilitama dokumente ja pidama arvestust;
• esitama nõuetele vastavaid arveid.

Piiriülene käibemaks?

Kui sa müüd kaupu teisele ettevõtjale teise ELi liikmesriiki ja sellel ettevõttel on kehtiv käibemaksukohustuslase registreerimise number (VAT number), siis sa ei pea arvele käibemaksu lisama.

Kontrolli seda siit ja lisa kliendi see kindlasti arvele. Lisaks peaksid lisama arvele ka viite sellekohasele direktiivile.

Kui sa müüd tooteid või teenuseid Euroopa Liidus asuvale ettevõtetele, võid sa maha arvestada käibemaksu, mille oled maksnud seonduvate tarnete eest ehk kaubad ja teenused, mida ostsid konkreetselt selle müügi tarbeks. Pea siiski meeles neid asju:

• Kui sinu kliendil ei ole kehtivat käibemaksukohustuslase registreerimise numbrit ja müüd talle tooteid, pead lisama käibemaksu, mida kohaldatakse sinu riigis.
• Teenuste puhul ei pea sa üldjuhul enda klientidelt käibemaksu sisse nõudma. Võid siiski maha arvata selle käibemaksu mille oled maksnud teenusega seonduvate tarnete eest ehk kaubad või teenused, mida ostsid konkreetselt selle teenuse osutamiseks.

Kui müüd tooteid või teenuseid tarbijatele, siis pea meeles neid asju:

• Kui müüd kaupu ja saadad neid tarbijatele mõnda teise ELi liimesriiki, pead end selles riigis registreerima ja rakendama selles riigis kohaldatavat käibemaksumäära, välja arvatud juhul kui sinu aastanekogukäive selles riigis jääb alla selles riigis kehtestatud käibe alamäära.
• Teenuste puhul pead enda klientidelt küsima vastavalt enda riigis kehtivale määrale ( välja arvatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste puhul, mida maksustatakse alati riigis, kus asjaomane klient asub (kus üksikisikul on alaline elukoht või kus ta tavaliselt elab või kus on asutatud mittemaksukohustuslane).

Kui müüd tooteid või teenuseid Euroopa Liidust väljaspool asuvale ettevõttele, siis pea meeles neid aspekte:

• Toodete müümisel ELi väljaspool asuvatele klientidele, ei pea sa käibemaksu lisama, kuid võid maha arvata käibemaksu, mida ise maksid selle toodega seonduvate kulude eest.
• Kui ostad ettevõtlusega seotud eesmärgil kaupu väljaspool ELi asuvalt tarnijalt, siis pead üldiselt käibemaksu maksma impordipunktis. Selle võid oma järgmises KMD-s maha arvata.

Käibemaksuvabastus

Maksusoodustust saad taotleda enamikus ELi riikides ja see võimaldab sul teatud tingimustel kaubelda ilma klientidelt käibemaksu võtmata. Seega, kui sinu kauba või teenuse müüg iaastakäive jääb alla 40 000 euro, siis ei ole sa kohustatud nendele käibemaksu lisama. See tähendab ka seda, et sul ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata ega arvetel käibemaksu näidata. Loe väikeettevõtete käibemaksuvabastustest lähemalt.

Pane tähele seda, et piirmäärad võivad riigiti erineda ning mõnes riigis võivad kehtida eritingimused. Näiteks mõnes riigis ei ole väikeettevõtjatele maksuvabastust kehtestatud ning ettevõtjad peavad registreeruma niipea, kui nad müüvad maksustatavat kaupa.

Maksuvabastust ei saa kohaldada järgmise suhtes:

• teises ELi riigis asuva ettevõtte kaupade või teenuste müük;
• juhuti toimuv majandustegevus;
• uue transpordivahendi käibemaksuvabastusega müük teises ELi riigis asuvale kliendile;
• mis tahes muud mõne ELi riigi poolt kindlaks määratud tehingud.

Kes peab käibedeklaratsiooni ja selle lisa esitama?

Käibedeklaratsiooni ja selle lisa peavad esitama:

• Käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud.
• Käibemaksukohustuslasena registreerimata isikud juhul, kui nad on esitanud tehingu kohta arve või muu müügidokumendi, millele on märkinud käibemaksusumma.
• Käibemaksugrupid
• Piiratud maksukohustuslased peavad esitama käibedeklaratsiooni, kuid käibedeklaratsiooni lisa esitama ei pea.

Millal tuleb käibedeklaratsioon ja selle lisa esitada? Käibedeklaratsioon ja selle lisa tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Ühendusesisene käibemaks

Kauba ühendusesisese käibe kohta on teave KMS §-s 7. Kauba ühendusesisese käibega on üldjuhul tegemist, kui kaup võõrandatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki.

Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui:

• müüja on kindel (kontrolli seda siit), et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning
• kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja
• arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale KMS § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile. KMS § 37 lg 81 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms).

Peale kaupade müügi käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka kauba toimetamist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Äriühing võib näiteks viia kaupa oma Soomes maksukohustuslasena registreeritud äriühingule või filiaalile seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Kaupade ühendusesisene toimetamine ühest liikmesriigist teise oma ettevõtluse tarbeks eeldab, et toimetamist käsitatakse teises liikmesriigis kui ühendusesisest kauba soetamist – seega tuleb Eesti äriühingul üldjuhul registreerida ennast maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis.

Käibemaksuseaduse peab maksukohustuslane esitama ühendusesisese käibe aruande (VD), kui:

1. tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus***;
2. ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.

VD-l ei deklareerita ühendusevälise riigi isikule osutatud teenuseid, ühendusesisest soetamist, siseriiklikku käivet ega kauba importi/eksporti. Aruanne esitatakse kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui ülalnimetatud kauba või teenuse käive puudub, siis aruannet ei esitata.

Käibemaksu kalkulaator

Interneti võluvast maailmast leidub kalkulaatoreid, mis käibemaksu sinu eest ära arvutavad:

Kalku

Käibemaksukalkulaator

Siit näed seda arvutuskäiku mustvalgelt:

Kui sul on vaja käibemaks summale lisada, siis korruta summa 1,2-ga ja saad summa koos käibemaksuga. Näiteks: 500 x 1,2 = 600

Käibemaksu leidmiseks korruta summa 0,2-ga (Eesti). Näiteks: 500 x 0,2 = 100 ja kogusummaks oleks 500 + 100 KM = 600

Kui on vaja käibemaks summast maha arvutada, siis jaga summa 1,2-ga (Eesti) ja saad summa ilma käibemaksuta. Näiteks: 600/1,2 = 500

Käibemaksu leidmiseks jaga 1,2-ga (Eesti) KM on summade vahe ehk 600/1,2 = 500 ja 600-500 = 100, KM on 100

Käibemaksu tagastus

Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

Välisriigis tasutud käibemaksu tagastamine

Kui sa oled ostnud kaupu ja/ või teenuseid teistest riikidest ja maksnud selle eest vastava riigi käibemaksu (ja kulutused on tehtud ettevõtlus tarbeks), siis võid selle makstud käibemaksu tagasi taotleda. Tagastustaotlused tuleb esitada elektrooniliselt EMTA-s, kes edastab taotluse tagastava riigi maksuhaldurile, kes kontrollib ja teeb otsuse käibemaksusumma tagastamise kohta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui mõistad käibemaksu põhimõisteid ning tead, millal peaksid end käibemaksukohustuslasena registreerima ning millised kohustused sul pärast seda on, on kõik väga hästi. Kindlasti soovitan seda kõike raamatupidajaga kooskõlastada ning läbi arutada, et teil oleks ühtne nägemus sinu ettevõtte vajadustest.

Käibemaksu arvutamine ei ole Isolta teenuses vajalik, kõik arvutatakse sinu eest. See tähendab, et hoolimata sellest, kas oled käibemaksukohustuslane või mitte, saad paari klikiga õiguspärased arved ning samuti ei pea sa eraldi igakuiselt käibemaksu kokku arvutama, sest Isoltast saadud aruanded teevad selle sinu eest. Pead vaid teadma, kas oled käibemaksukohustuslane ja direktiive, millele viidata. Haara kaasa ka infograafik mida peaksid käibemaksukohustuslasena meeles pidama.

Kui arvad, et antud artikkel on kasulik lugeda siis jaga seda kindlasti enda sõprade ja tuttavatega ning ka teiste ettevõtjatega!

Kui leiad, et artiklis oli miskit puudu või vajab täpsustust, siis võta minuga kindlasti ühendust (Chati aken on all paremal) ning leiame koos lahenduse.

TSD on Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon ja selle lisad.

KMD ehk Käibemaksudeklaratsioon

Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme liikmesriigi ettevõtja vahel, kes kõik on oma riigis registreeritud maksukohustuslasena. Kolmnurktehingu puhul on tegemist tehinguga, kus kaup müüakse ära kahe järjestikuse müügitehinguga ja kõik kolm osapoolt asuvad erinevates liikmesriikides. Müügitehingu kohaselt müüb esimese liikmesriigi maksukohustuslane A (võõrandaja kolmnurktehingus) kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele B (edasimüüja kolmnurktehingus) ja B-lt läheb kaup edasi kolmandasse liikmesriiki C (soetaja kolmnurktehingus), kusjuures kaup toimetatakse otse esimesest liikmesriigist (A) kolmandasse liikmesriiki (C).

Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud.

Käibemaksugrupp koosneb mitmest äriühingust, kes omavad ühist käibemaksukohustuslase numbrit ning esitavad ühise käibedeklaratsiooni. Eraldi lisade esitamine on vajalik, kuna käibemaksugruppi kuuluvad isikud esitavad arveid oma nimel ja oma registrikoodi alusel ning käibedeklaratsiooni lisadel kajastatud andmeid võrreldakse tehingupartnerite lõikes ehk siis isikute registrikoodide kaudu.